Ereda valguse teraapia
Valgusteraapiast üldiselt
Valgusteraapia on pälvinud teadus- ja meditsiinikogukondades suurt tähelepanu, kuna teadusuuringutega on tõendatud valgusteraapia märkimisväärne tõhusus. Läbi on viidud arvukalt kliinilisi uuringuid valgusteraapia eeliste uurimiseks, eriti hooajalise afektiivse häire (SAD, ka hooajaline depressioon, sesoonne depressioon), unehäirete ja teiste tsirkadiaanrütmidest sõltuvate seisundite ravis. Paljud arstid soovitavad valgusravi, kuna uuringud on järjekindlalt näidanud nende positiivseid tulemusi. Mitteinvasiivse olemuse ja minimaalsete kõrvalmõjude tõttu on valgusteraapia paljude jaoks eelistatud valikuks, eriti võrreldes medikamentoossete alternatiividega.
Uuringud on näidanud, et valgusintensiivsus 10 000 luksi mõjutab positiivselt meie aju keemilisi protsesse. Esmalt soodustab see serotoniini tootmist, mis tõstab meie tuju. Teisalt aitab reguleerida melatoniini tootmist, mis on oluline une reguleerimiseks. Tuginedes teaduslikele avastustele meie keha tsirkadiaanrütmi kohta aitab valgusteraapia seada meie sisemise une-ärkveloleku tsükli kooskõlla päeva loomulike rütmidega. Koduseks kasutamiseks mõeldud LED valgusteraapia lambid on praktiliseks lahenduseks neil aastaaegadel, mil meie kokkupuude loodusliku valgusega on piiratud.
Valgusteraapia toimemehhanism
Keha tsirkadiaanrütmi mõistmine
Igal inimesel on sisemine bioloogiline kehakell, mida nimetatakse tsirkadiaanrütmiks. Seda reguleerib hüpotalamuses asuv suprakiasmaatiline tuumakene (SCN), mis reguleerib une-ärkveloleku mustreid, hormoonide eritumist ja muid kehafunktsioone 24-tunnise perioodi jooksul.
Loodusliku päikesevalguse jäljendamine – peamine eelis
Meie esivanemad viibisid suurema osa oma ajast õues, seades enda bioloogilised kellad kooskõlla päikese loomuliku valguse-pimeduse tsükliga. Modernne, peamiselt siseruumides viibiv eluviis, jätab meie keha neist loomulikest signaalidest ilma ning see võib potentsiaalselt viia unehäirete, meeleoluhäirete ja teiste tervisehädade tekkimiseni. Valgusteraapia lambid on loodud jäljendama päikesevalguse kogu spektrit, pakkudes kehale järjepidevaid ja usaldusväärseid signaale ka siis, kui looduslik päikesevalgus on napp. Enda kunstlikule “päevavalgusele” eksponeerimine aitab kalibreerida meie tsirkadiaanrütme, võimaldades kvaliteetsemat und, paremat meeleolu ja üldist suuremat heaolu.
Valgusteraapia ja tsirkadiaanregulatsioon
Kui oleme ereda valguse käes, eriti hommikul, saadetakse signaalid SCN-le. Ereda valguse käes olemine piirab und soodustava hormooni (melatoniini) tootmist. Vastupidi, valguse puudumine stimuleerib selle tootmist, andes kehale märku, et on aeg puhata.
Melatoniin, serotoniin ja nende omavaheline seos
Melatoniini tasakaalustav osa selles õrnas tasakaalus on serotoniin – neurotransmitter, mis reguleerib meeleolu, isu ja üldist heaolutunnet. Valguse käes viibimine suurendab serotoniini taset, mistõttu tunneme end sageli päikesepaistelistel päevadel erksamana ja parema tujuga. Valgusravi kasutab sisuliselt ära seda looduslikku nähtust, pakkudes kehale vajalikke valgussignaale melatoniini ja serotoniini tootmise optimeerimiseks.
Valgusteraapia lampide kasutamise ohutus- ja ettevaatusabinõud
Valgustustugevuse ja distantsi seos: Valgustustugevuse mõõtühikuks on “luks”. Enamiku kodutarbimiseks mõeldud lampide mõõtmiskauguseks on vaikimisi 10 cm. See tähendab, et 10 000 luksi saavutamiseks peaks lamp asetsema 10 cm kaugusele silmadest. Reaalsuses asetseb lamp kaugemal (ca 30-50 cm), kus valgustustugevus on madalam ja seetõttu on mõju saavutamiseks vajalik pikem sessiooni kestus.
Ohutu kokkupuuteaeg: Kuigi valgusteraapia on enamikule inimestele üldiselt ohutu, võib selle liigne või vale kasutamine põhjustada kergeid kõrvaltoimeid. Selle vältimiseks tuleks järgida soovitatud kokkupuuteaega, mis tavaliselt jääb vahemikku 20 kuni 60 minutit päevas, olenevalt inimese vajadustest ja teraapia eesmärgist.
Vältige otsest silmkontakti: Kuigi lambid on disainitud ohutuks, peaksid kasutajad vältima otseselt valgusesse vaatamist. Lamp tuleks asetada nii, et valgus suunataks näo suunas, ilma et kasutaja peaks otse valgusallikasse vaatama.
Kellaeg on oluline: Hommikused seansid on tavaliselt soovitatavamad, eriti selliste seisundite korral nagu hooajaline meeleoluhäire, kuna hommikune seanss jäljendab loomulikku päikesevalgust ja aitab seadistada keha sisemist kella. Lambi kasutamine päeva teisel poolel võib häirida öist melatoniini tootmist ning segada und.
Võimalikud kõrvaltoimed: Mõned kasutajad võivad teraapia alustamisel kogeda ajutisi kõrvaltoimeid nagu silmade väsimus, peavalud või isegi ärrituvus või iiveldus. Kui need tekivad, kaaluge seansi kestuse vähendamist või lambist endast kaugemale viimist. Konsulteerige tervishoiutöötajaga, kui kõrvaltoimed püsivad.
Individuaalsed olud: Erinevatele inimestel mõjub ereda valguse teraapia erinevalt. Individuaalne valgustundlikkus, olemasolevad tervislikud seisundid või ravimid võivad mõjutada inimese reaktsiooni valgusteraapiale. Enne uue teraapiaga alustamist on alati hea nõu pidada tervishoiutöötaja või spetsialistiga.
Valgusteraapia terapeutilised mõjud
Ereda valguse teraapia mõjutab keha loomulikku reaktsiooni valgusele, pakkudes mitmesuguseid terapeutilisi toimeid. Teraapia mõjutab neurotransmitterite tootmist ja kohandab keha sisemist kella, pakkudes leevendust paljudele seisunditele.
Hooajaline depressioon
Hooajaline depressioon esineb peamiselt pimedamatel talvekuudel. Seda põdevatel inimestel on sageli märgatav viivitus nende tsirkadiaanrütmides. Valgusteraapia aitab neid rütme ümber kalibreerida, vähendades depressiooni sümptomeid.
Unehäired
Unehäired tekivad sageli meie sisemise kehakella ja väliste ööpäeva tsüklite vastuolust. Valgusteraapia aitab seda rütmi tasakaalustada ja taastada tervislikku unemustrit.
Bipolaarne häire
Lisaks depressioonile võib bipolaarne häire põhjustada ka maaniahooge. Hommikune ereda valguse teraapia on osutunud efektiivseks depressiivsete sümptomite leevendamisel ilma maaniaseisundeid esile kutsumata. Valgusteraapia toetab seega bipolaarse häire ravi.
Söömishäired
Meeleolumuutustega võivad kaasneda mõningad söömishäired nagu näiteks buliimia nervosa. Uuringud näitavad, et ereda valguse teraapia mõjutab nii meeleolu kui ka isumustreid, pakkudes alternatiivi või täiendavat ravi tavapäraste terapeutiliste meetodite kõrval.
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH)
ATH-d iseloomustavad tähelepanu puudulikkus, impulsiivsus ja hüperaktiivsus. Uuringud on näidanud, et ATH-ga inimestel on sageli ebakorrapärased tsirkadiaanrütmid ja nende organism võib toota melatoniini hiljem võrreldes nende inimestega, kellel seda häiret ei ole ja põhjustada unehäireid. Aidates reguleerida keha sisemist kella, võib valgusteraapia vähendada ATH-ga inimeste õhtust aktiivsust ja parandada unemustreid. Stabiilset unerutiini soodustamisega võib see kaudselt aidata paremini toimida ka päevasel ajal, parandades keskendumisvõimet ja vähendades ATH sümptomeid.
Mittehooajaline depressioon
Lisaks hooajalistele vormidele võib heleda valguse teraapia aidata ka aastaringse depressiooni korral. Kombineerituna traditsioonilise raviga, võib valgusteraapia parandada meeleolu, tõstes serotoniini taset.
Ajavahestress (Jet Lag)
Mitme ajavööndi kiire läbimine võib häirida meie keha sisemist kella, põhjustades ajavahesstressi sümptomeid. Ereda valguse teadlik kasutamine võib aidata kehakellal end kiiremini uuele kohalikule ajale reguleerida, vähendades pikkade lennureiside tõttu tekkivat uimasust.
Öövahetusega seotud unehäire
Öövahetustes või ebaühtlastel aegadel töötavad inimesed võivad sageli olla kimpus unega. Valgusteraapia võib aidata kohandada unetsüklit ja pakkuda kosutavat und ka tavapäratutel tööaegadel töötavatele inimestele.
Premenstruaalne düsfooriline häire (PMDD)
PMDD-d iseloomustavad rasked emotsionaalsed ja füüsilised sümptomid enne menstruatsiooni, mis võivad mõjutada negatiivselt elukvaliteeti. Valgusteraapia aitab stabiliseerida neurotransmitterite taset, mis võib vähendada meeleolumuutusi ja ärrituvust.
Sünnitusjärgne depressioon
Sünnitusjärgne periood võib naistel põhjustada olulisi meeleolumuutusi. Valgusteraapia pakub mitteinvasiivset meetodit, mis aitab tasakaalustada meeleolu kujundavaid neurotransmittereid. See aitab värsketel emadel paremini toime tulla sünnitusjärgsete emotsionaalsete väljakutsetega.
Dementsus ja Alzheimeri tõbi
Alzheimeri tõvega inimestel on sageli unehäired. Valguse regulaarne kasutamine päevasel ajal parandab öise une kvaliteeti ja vähendab pärastlõunase või õhtuse aja segadust või erutust.
LED päevavalguslambi hooldamine
- Regulaarne puhastamine: Tolm ja muud osakesed võivad aja jooksul lambile koguneda. Pühkige lambi pinda õrnalt pehme, veidi niiske lapiga, et hoida ekraan puhtana. Veenduge alati, et lamp oleks puhastamise ajal välja lülitatud ja pistikust välja tõmmatud.
- Hoidke lampi turvalises kohas: Kui lampi ei kasutata, hoidke seda kohas, kus pole liigset niiskust ega äärmuslikke temperatuure, mis võiksid lambi toimimist mõjutada. Hoidke seda ka eemal kohtadest, kus see võib ümber kukkuda või muid kahjustusi saada.
- Vältige otsest päikesevalgust: Kuigi see võib tunduda vastuoluline, vältige oma lambi asetamist kohta, kus see on pikka aega vahetu päikesevalguse käes. Pikaajaline päikese käes viibimine võib kahjustada seadme materjale ja lambi üldist eluiga vähendada.
- Kaitsege vedelike eest: Ärge kunagi kastke lampi vette ega laske sellel märjaks saada. Puhastamisel vältige liigse vee või vedelate puhastusvahendite kasutamist. Veenduge alati, et teie käed oleksid lambi kasutamisel kuivad.
- Kasutage vastavalt juhistele: Kuigi lamp on mõeldud regulaarseks kasutamiseks, võib selle pidev töötamine pikema aja jooksul või viisil, mida kasutusjuhendis ei soovitata, vähendada selle eluiga. On oluline teha lambi kasutamises pause.
- Otsige vajadusel professionaalset abi: Kui märkate lambi toimimises probleeme või kui see saab kahjustada, pöörduge tootja/maaletooja või spetsialisti poole. Ärge proovige ise lampi parandada, kuna see tühistab garantii ja vähendab lambi ohutust.
Nõuetekohane kasutamine ja hooldamine aitab säilitada lambi töövõimet kogu tema eluea jooksul. Palun lähtuge juhistest, mis on antud konkreetselt teie lambi mudelile.
Ehkki ereda valguse teraapiat peetakse üldiselt enamikule inimestele ohutuks, on alati mõistlik enne selle alustamist nõu pidada tervishoiutöötajaga. See on eriti oluline järgmistel juhtudel:
Olemasolev meditsiiniline seisund: Teatud haigused, eriti need, mis on seotud silmadega, võivad ereda valguse mõjul süveneda.
Ravimite tarvitamine: Mõned ravimid, eriti meeleoluhäirete raviks mõeldud ravimid, võivad inimese muuta tundlikuks valguse suhtes või mõjutada keha reaktsioone valgusteraapiale.
Vaimse tervise mured: Kui teil esineb raske depressioon, bipolaarne häire või mõni muu vaimse tervise probleem, on mõistlik teavitada valgusteraapiast oma psühhiaatrit või psühhoterapeuti.
Kokkuvõttes – kuigi ereda valguse teraapia pakub palju eeliseid, saate eelnevalt spetsialistiga konsulteerides kindluse, et see sobib ka teile.
Tagasiside ja pidev täiustamine:
Oleme pühendunud sellele, et meie kliendid oleksid hästi informeeritud ja rahul oma ostudega. Teie tagasisidel on selles oluline roll.
Kui soovite lisainformatsiooni või kui mõni teema tundub segane, võtke meiega julgelt ühendust.
Aitäh!
NB! Tõsisematel juhtudel on depressiooni, ärevushäire või läbipõlemise korral mõistlik pöörduda psühholoogi või psühhiaatri poole. Psühhoteraapiakeskuse Hingelugu OÜ psühholoogid saavad Sind aidata tõenduspõhiste psühhoteraapiameetodite abil (nt kognitiiv-käitumisteraapia). Vaata lähemalt hingelugu.ee.
Ärevuse, stressi ja unetuse korral võib väga suurt leevendust tuua vagusnärvi stimuleerimine Pulsetto seadme abil. Vagusnärvi ehk uitnärvi stimuleerimine aktiveerib inimese parasümpaatilise närvisüsteemi, mis aktiveerib lõõgastusprotsessi. Lisaks ärevuse alanemisele soodustab see ka kroonilise valu alanemist ja toetab ainevahetust ehk kaalulangetust. Vaata lähemalt pulsetto.ee.